Püsikute aed

Püsikuid kasvab pea kõikides botaanikaaia osades aga omaette aia moodustavad nad vana linnamüüri ees paiknevas lohus, mis tekkis 1990. aastatel vana kasvuhoone lammutamise ja arheoloogiliste kaevamiste järel.

Päikeseline, samas tuulte eest varjatud soe kasvukoht sobib paljudele Eesti haljastuses harvaesinevatele külmahelladele puudele ja poosastele, nagu kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu (Viburnum x rhytidophylloides) sordid, jaapani kontpuu (Cornus cousa) ja väikese lõuna-mooruspuu (Morus australis). Lõunapäikesele avatud nõlval tunnevad end aga väga hästi juba päris suureks kasvanud hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera).

Aia taimevalik ei lähtu rangetest reeglitest, vaid on kujunenud pigem loomulikke aiakujundustõdesid järgides ning aednikel on olnud vaba voli mängida vormi ja värviga. Orus annavad tooni eelkõige kõrgekasvulised liigid – lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised.

Püsikute aias näeb Ida-Aasia, Kaukaasia, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Euroopa päritolu taimi.

Ajaloolise linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon, mida külastajad vaatamata nende suhteliselt lühikesele õitseajale meelsasti naudivad. Ka siin kasvab põnevaid sorte Eesti iirisearetajatelt. Maikuus ilmestavad seda nõlva aga nõeljalehise leeklille erksad värvilaigud.

Alpiaiani viiva tee äärest ja ka aia Kroonuaia tänava poolsest osast võib leida astilbede sorte, tiigiäärsetest peenardest Eestis aretatud liiliasorte. Tähelepanu väärivad kindlasti kaunid ja Eesti kliimasse suurepäraselt sobivad perekonna Ahse aretatud päevaliiliasordid tiigi tagakaldal.